aega surnuks lööma

325 Г сов.несов.

убивать I 1. кого-что, чем (ära) tapma, surmama (ka ülek.), mõrvama, kooletama (van.), maha v surnuks lööma, maha nottima (kõnek.), vagaseks tegema (kõnek.); ülek. hävitama; \убить из ружья püssiga maha laskma, \убить насмерть surnuks v maha lööma, его убило молнией välk v pikne lõi ta surnuks, ta sai välgust v piksest surma, он был убит в бою ta sai lahingus surma, ta langes lahingus, \убить карту kõnek. (1) kaarti lööma v tapma (kaardimängus), (2) ülek. õiget käiku tegema, õiget kaarti välja käima, \убить себя работой ennast tööga tapma, \убить нерв зуба hamba närvi suretama, \убить взглядом ülek. pilguga tapma v hävitama, \убить все надежды kõiki lootusi hävitama, \убить веру в кого-что hävitama v võtma usku kellesse-millesse;

2. кого-что ülek. murdma, surmahoopi andma; она была совершенно убита ta oli täiesti murtud v läbi, это известие убило его see teade andis talle ränga hoobi v surmahoobi, он убит горем ta on murest murtud;

3. что, не кого-что ülek. kõnek. läbi lööma, raiskama; \убить деньги raha raiskama v tuksi panema, \убить жизнь на интриги elu intriigide peale raiskama; ‚

бог убил кого kõnek. van. kes on vaimust vaene v kasina mõistusega, kellele pole mõistust antud;

хоть убей kõnek. löö või maha;

убей меня бог v

гром madalk. löödagu mind või (siinsamas) maha; tabagu mind välk;

\убить двух зайцев kõnek. kaht kärbest ühe hoobiga tabama;

\убить v

убивать время чем, без доп. kõnek. aega surnuks lööma;

\убить бобра kõnek. (1) iroon. mööda laskma v panema, alt minema, (2) õnnega kokku sattuma, tehtud mees olema;

карта чья

убита kõnek. kelle laul on lauldud, kelle lips on läbi

339a Г несов.

1. кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); \тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, \тянуть силой jõuga tõmbama v tirima v kiskuma v sikutama, \тянуть за руку kättpidi tirima, \тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama v vedama, \тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, \тянуть трубку piipu tõmbama v kiskuma v pahvima, \тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, \тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, \тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, \тянуть кожу nahka venitama, \тянуть песню laulu venitama, \тянуть с ответом vastusega venitama v viivitama, \тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama v (järele) vedama, \тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse v linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub v tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla v looka, тянет ко сну uni tükib v tikub peale;

2. что (välja) sirutama, õieli ajama; \тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, \тянуть шею kaela õieli ajama;

3. (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; \тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;

4. (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob v kannab heinalõhna;

5. что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad v on liiga pingul;

6. что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb v pumpab vett, \тянуть вино kõnek. veini timmima v imema, \тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, \тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, \тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;

7. что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;

8. kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;

9. что aj. raket kandma;

10. на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja; ‚

\тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma;

\тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema v sundima v käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama;

\тянуть едва v

с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama;

\тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama;

\тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret;

\тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma;

\тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama;

\тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama;

\тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama;

\тянуть (служебную, солдатскую)

лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama v kandma, mis rangid on v olid kaelas;

\тянуть одну и ту же песню kõnek. halv. ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal;

\тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama;

\тянуть резину kõnek. viivitama, venitama

gener. aega surnuks lööma

51 С ж. од.

1. zool. vares ( Corvus corone);

2. ülek. kõnek. molutaja, ammuli sui vahtija; kohmard, kobakäpp; ‚

белая \ворона valge vares;

\ворона в павлиньих перьях kõnek. iroon. vares paabusulis v -sulgedes;

считать ворон kõnek. ammuli sui vahtima, molutama, aega surnuks lööma;

ни пава ни \ворона kõnek. ei see ega teine;

пуганая \ворона и куста боится vanas. kes vitsu saanud, kardab kõrtki, hirmul on suured silmad

165a Г несов.сов.

счесть 1. (без сов.) кого-что, без доп. (arve) lugema, loendama, arvutama, arvestama; \считать до десяти kümneni lugema, \считать деньги raha lugema, уметь \считать arvutada oskama, \считать на счётах arvelauaga arvutama, \считать в уме peast arvutama, \считать на пальцах sõrmedel arvutama, считая с осени sügisest peale v saadik, не считая чего välja arvatud, kaasa arvamata, arvesse võtmata;

2. кого-что, кем-чем, за кого-что pidama, arvama, lugema; \считать своим долгом oma kohuseks pidama, \считать нужным v за нужное vajalikuks pidama, \считать возможным võimalikuks pidama, \считать за честь auks pidama v lugema, \считать погибшим langenuks pidama, \считать за счастье vedamiseks pidama, он считает себя оскорблённым ta peab end solvatuks, жена его ни во что не считает naine ei pea temast midagi, ta on naise jaoks paljas õhk, считаю, что ты неправ arvan, et sul pole õigus;

3. считай(те) повел. накл. в функции вводн. сл. muide; он, считай, всю жизнь прожил в деревне ta on muide terve oma elu maal elanud; ‚

\считать ворон v

галок v

мух kõnek. ammuli sui v ringi vahtima, molutama, (2) muidu v niisama vahtima, laest kärbseid lugema, aega surnuks lööma;

\считать звёзды (1) pilvedes hõljuma, (2) lakke vahtima;

цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel

313a (действ. прич. наст. вр. цедящий и цедящий) Г несов. что

1. kurnama, filtr(eer)ima, nõrutama, läbi laskma; \цедить молоко piima kurnama;

2. nõristama, niristama; \цедить вино из бочки vaadist veini niristama;

3. kõnek. nippima, imema, (aeglaselt) läbi hammaste rüüpima; \цедить чай из чашки tassist teed rüüpima, \цедить пиво õlut timmima;

4. kõnek. läbi hammaste v hammaste vahelt suruma; \цедить сквозь зубы läbi hammaste v hammaste vahelt suruma v pigistama; ‚

\цедить водицу kõnek. halv. tühja-tähjaga aega surnuks lööma; vrd.

320 Г сов. kõnek.

1. что (kõike, palju) maha raiuma; все деревья у дороги \порубитьли kõik puud tee ääres on maha raiutud v võetud;

2. что, чего tükkideks raiuma; что, без доп. (teatud hulka, mõnda aega) raiuma v lõhkuma;

3. кого (kõiki v. paljusid) surnuks raiuma;

4. что, чем madalk. sisse lööma (kirvega, mõõgaga vm.); он \порубитьл себе ногу топором ta lõi endale kirvega jalga